Soome praegused suuremad investeeringud

Soome päevaleht Helsingin Sanomat reastas suurimad investeerimisprojektid, kus tänavu troonivad kaks suurt kinnisvaraprojekti. Üks on Helsingi eeslinnas Pasilas ehitamisel olev mitut kvartalit hõlmav Tripla keskus, mille teostaja on ehitusfirma YIT, teine Helsingi Kalasatamasse ehitamisel olev Redi keskus, mida rajab SRV.

Projektid on erilised selles mõttes, et need on tehtud ühe suure hankena, kus arenduse keskmes on suur kaubanduskeskus, mille ümber tulevad elumajad, sh kõrged tornmajad, kontorid, hotellid ja muu. Mõlemad projektid asuvad raudteesõlme läheduses ja on ca miljardi euro suuruses mahus.

Tripla valmimine on kavandatud järk-järgult aastatel 2019-2022. Läheduses asuvad Helsingi messikeskus ja Hartwall Arena teevad piirkonnast suurürituste keskpunkti.

Redist saab Helsingi kesklinna suurim kaubandus- ja elustiili keskus. Sinna ehitatakse kuus tornmaja korteritega ning üks kontorite ja üks hotelli torn. 132 meetri kõrgusena oleks tegemist Soome kõrgeima kortermajaga. Tornid ehitatakse valmis kümne aasta jooksul, kaubanduskeskus avab uksed 2017. aastal, lubab SRV veebileht. Esimene tornmaja korteritega peaks valmima aastaks 2018 ning projekt peaks olema lõpetatud 2022. aastaks.

Uue põlvkonna tehas

Soome keskosas on suurim investeerimisprojekt Äänekoski vana tselluloositehase asemele rajatav uus tselluloositehas, mis on praeguse seisuga Soome läbi aegade suurim metsasektori investeering. Maksumus on 1,2 miljardit eurot ning tegemist ehitaja sõnul esimese uue põlvkonna biotoodete tehasega maailmas.

Avaliku sektori teehangetest tõstab Helsingin Sanomat välja Kagu-Soomes asuva Hamina ja Vaalimaa vahelise teelõigu, mis on viimane etapp E18 kiirteest Turust Helsingi kaudu Venemaa piirile. Maksumus on 380 miljonit eurot, mille sees on teehooldus ja rahastamiskulud.

Muid teedeehituse projekte on käimas ca 700 miljoni euro väärtuses.

Üks tuntumaid ja samuti kallemaid investeerimisprojekte on Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor. Prantsuse Areva loodab reaktori tööle saada 2018. aastaks. Olkiluotos jätkab investeerimist ka Teollisuuden Voima (TVO), mis on investeerinud vanade reaktorite kaasajastamisse keskmiselt 350 miljonit eurot aastas. TVO tütarfirma Posiva investeerib aastas ca 60 miljonit eurot tuumajäätmete hoidla ehitusse.

Värskeimad teated suurtest investeeringutest on läinud nädalal avalikustatud kütusefirma Neste plaan investeerida kahasse Veolia ja Borealisega 400 miljonit eurot Porvoosse sooja- ja elektri koostootmisjaama rajamiseks. Neljapäeval teatas kaevandusfirma Boliden, et investeerib 90 miljonit eurot väävelhappetehasesse.

Välisinvestorile atraktiivne

Aastal 2012 seadis Soome omale sihi tõsta välismaiste investeeringute osakaal SKPs aastaks 2020 ELi keskmisest kõrgemale, koos vastavate meetmetega, ning aastal 2014 oldi juba keskmise lähedal, kirjutas hiljuti Kauppalehti. 

Soome majanduse põhihädana on küll nimetatud konkurentidest liiga ette tormanud palga- ja kulude taset, kuid samas on muid tegureid, miks Soome on jätkuvalt atraktiivne. Näiteks on Invest in Finlandi andmeil viimase viie aasta jooksul Soome tulnud ca 2 miljardi euro väärtuses investeeringuid andmekeskustesse. Värskeim teade tuli sel kuul ja puudutas Saksa firmat Hetzner Online GmbH, mis rajab oma andmekeskuse Tuusulasse. Soome kasuks rääkis suurepärane kliima, hea geograafiline asend, IT infrastruktuur ning Saksamaaga võrreldes oluliselt odavam elekter.

Invest in Finlandi juht Antti Aumo ütles Kauppalehtile, et Soome üks suuremaid eeliseid on – üllatus-üllatus – madal kulude tase. Kuid seda tippliigas. Soome tippinsener on odavam palgata kui Saksa või USA insener. Ning Soome oskustöölise panus on niivõrd palju parem Rumeenia või India töölise omast, et kõrgemat palka tasub maksta.

Soome teine mõnevõrra üllatavalt välja toodud eelis on ettevõtete maksustamine. 20%ne ettevõtte tulumaks on madalam nii OECD kui ELi riikide keskmisest.